| |
O Período Embrionário (As Primeiras 8 Semanas)
Desenvolvimento Embrionário: As Primeiras 4 Semanas
Capítulo 3 Fertilização
|
| |
| Inimorganismi bioloogiline areng
algab viljastumise hetkel,
kui naine ja mees
ühendavad kumbki enda
23 kromosoomi
sugurakkude ühinemise teel.
Naise viljastumisvõimelist rakku
nimetatakse munarakuks,
kuid kasutatakse ka terminit ootsüüt.
Mehe sugurakk
on laialt tuntud kui seemnerakk,
kuid kasutatakse ka terminit spermatosoid.
Pärast ootsüüdi vabanemist
naise munasarjast
protsessi käigus,
mida nimetatakse ovulatsiooniks,
ühinevad ootsüüt ja spermatosoid
ühes munajuhadest,
mida nimetatakse sageli
ka oviduktideks.
Munajuhad ühendavad naise munasarjad
emaka ehk üsaga.
Ootsüüdi ja spermatosoidi ühinemise tulemusena
tekib üherakuline embrüo, mida nimetatakse sügoodiks.
See tähendab "ühinenud"
või "kokku liidetud".
|
Capítulo 4 DNA, divisão celular e Fator Inicial da Gravidez (EPF)
|
| |
| Sügoodi 46 kromosoomi
kätkevad endas ainulaadset
"esmaväljaannet"
uue indiviidi täielikust
geneetilisest plaanist.
Antud koondplaan peitub
tihedalt keerdunud molekulides,
mida nimetatakse DNA-ks.
Need sisaldavad
kogu inimkeha arenemise juhiseid.
DNA molekulid sarnanevad
keerdus redeliga,
mida tuntakse kaksikheeliksina.
Redelipulgad koosnevad
paarismolekulidest
või alustest,
mida nimetatakse guaniiniks,
tsütosiiniks, adeniiniks ja tümiiniks.
|
| Guaniin moodustab paari
vaid tsütosiiniga
ja adeniin tümiiniga.
Iga inimrakk sisaldab
umbkaudu 3 miljardit
sellist aluspaari.
Iga üksiku raku DNA sisaldab
nii palju informatsiooni,
et kui see oleks esitatud
trükitud sõnadena,
siis pelgalt iga aluse
esimeste tähtede loetlemisele
kuluks üle 1,5 miljoni lehekülje teksti!
Kui molekulid otsakuti kokku panna,
siis oleks iga üksiku inimraku DNA
pikkus
1 meeter.
|
| Kui me saaksime lahti kerida
kõik täiskasvanud inimese
100 triljoni raku DNA-d,
siis oleks see ahel pikem
kui 100 miljardit kilomeetrit!
Antud vahemaa ulatuks 340 korda
Maalt päikseni ja tagasi.
|
| Ligikaudu 24 kuni 30 tundi
pärast viljastumist
toimub sügoodi esmane jagunemine.
Mitoosi käigus
pooldub üks rakk kaheks,
kahest saab neli rakku ja nii edasi.
|
| Juba 24 kuni 48 tundi
pärast viljastumist
saab rasedust kindlaks teha,
tuvastades ema verest hormooni,
mida nimetatakse
varajase raseduse hormooniks.
|
Capítulo 5 Estágios Iniciais (Mórula e Blastocisto) e Células Tronco
|
| |
| Kolmandaks-neljandaks päevaks
pärast viljastumist
võtavad pooldunud embrüo
rakud keraja kuju
ning embrüot nimetatakse nüüdsest
moorulaks ehk kobarlooteks.
Neljandaks-viiendaks päevaks tekib
rakukera sisse õõnsus
ning embrüot nimetatakse nüüd
blastotsüstiks ehk lootepõiekeseks.
Lootepõiekeses asuvaid rakke
nimetatakse sisemiseks rakukogumikuks
ja sellest tekivad pea,
keha ja teised inimorganismi
arengus elutähtsad struktuurid.
Rakukogumiku sees olevaid rakke
nimetatakse embrüonaalseteks
tüvirakkudeks, kuna need on võimelised
moodustama rohkem kui 200 rakutüüpi,
mida inimkeha sisaldab.
|
Capítulo 6 1 a 1½ Semanas: Implantação e Gonadotrofina Coriônica Humana (hCG)
|
| Pärast munajuhas edasi liikumist
pesastub algstaadiumis embrüo
emaka siseseina külge.
Protsess, mida nimetatakse
pesastumiseks ehk implanteerumiseks,
algab kuus päeva ja lõpeb
10 kuni 12 päeva pärast viljastumist.
Kasvava embrüo rakud
hakkavad tootma hormooni,
mida nimetatakse koorioni
gonadotroopseks hormooniks ehk hCG-ks:
aineks, mida tuvastab
enamik rasedusteste.
HCG mõjul katkestavad
raseduse aegsed hormoonid
normaalse menstruatsioonitsükli,
võimaldades sellega rasedusel jätkuda.
|
Capítulo 7 A Placenta e o Cordão Umbilical
|
| Pärast pesastumist
moodustub lootepõiekese
välimise kihi rakkude
ühes osas platsenta,
mille ülesandeks on luua ühendus
ema ja embrüonaalse
vereringesüsteemi vahel.
Platsenta varustab arenevat
inimorganismi
hapniku ja, toitainetega,
toodab hormoone ja,
väljutab kõik jääkained;
platsentaarbarjäär takistab
ema vere segunemist
embrüo ja loote verega.
Platsenta toodab ka hormoone
ning hoiab embrüonaalse
ja loote kehatemperatuuri
pisut kõrgemana ema omast.
Platsenta on areneva
inimorganismiga ühenduses
nabaväädi veresoontega.
Platsenta elu alalhoidmise
võime sarnaneb
tänapäeva haiglate
intensiivravi osakondade omadega.
|
Capítulo 8 Nutrição e Proteção
|
| |
| Esimese nädala jooksul
moodustavad sisemise
rakukogumiku rakud
kaks kihti, mida nimetatakse
hüpoblastiks
ja epiblastiks.
Hüpoblastist saab alguse
rebukott.
See on üks struktuuridest,
mille kaudu ema varustab
algstaadiumis
embrüot toitainetega.
Epiblasti rakud moodustavad
membraani,
mida nimetatakse loote veekestaks.
Selles areneb embrüo
ja hiljem loode
kuni sünnituseni.
|
Capítulo 9 2 a 4 Semanas: Camadas Germinativas e Formação de Órgãos
|
| |
| Umbes kahe ja poole nädalaga
on epiblastist moodustunud
3 erinevat kudet
ehk lootelehte.
Neid nimetatakse ektodermiks,
endodermiks
ja mesodermiks.
Ektodermist moodustuvad
paljud struktuurid,
kaasa arvatud peaaju,
seljaaju,
närvid,
nahk,
küüned
ja juuksed.
Endodermist moodustuvad
hingamisteede algmed
ja seedetrakt
ning seal moodustub osa
tähtsamatest organitest,
nagu näiteks maks
ja kõhunääre.
Mesoderm moodustab südame,
neerud,
luud,
kõhred,
lihased,
vererakud
ja teised elundid.
|
| Kolmandaks nädalaks
on aju jaotatud kolmeks
peamiseks osaks -
eesajuks,
keskajuks
ja tagaajuks.
Alanud on hingamis- ja
seedeelundkonna areng.
|
| Kui rebukotti ilmuvad
esimesed vererakud,
siis tekivad embrüos veresooned
ja silindrikujuline süda.
Peaaegu kohe
murrab kiiresti kasvav süda
ennast kahekorra:
arengut alustavad
eraldiseisvad kojad.
Süda hakkab lööma kolm nädalat
ja üks päev pärast viljastumist.
Vereringe on esimene elundkond
ehk seotud organite süsteem,
mis funktsioneerima hakkab.
|
Capítulo 10 3 a 4 Semanas: O Dobramento do Embrião
|
| |
| 3. ja 4. nädala vahel
võtab kuju kehakava:
rebukoti kõrval
on selgelt
tuvastatavad aju,
selgroog
ja embrüo süda.
Kiire areng põhjustab
suhteliselt lameda embrüo
kokkumurdumise.
See protsess kaasab
osa rebukotist
seedesüsteemi vooderdiseks
ning moodustab areneva inimorganismi
rinna
ja kõhukoopa.
|
